Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine

Elu jooksul kogunenud andragoogikaalaseid teadmiseid nii kunstiteraapiate kõrvaleriala õppijana kui ka andragoogilise haridusega lähedastega kõrvalt tulevad kasuks ka praegusel õpetamise perioodil. Ma püüan oma õpetamise protsessis koguda tagasisidet jooksvalt, see tähendab, et mitte korra-paar õppeaastas, vaid pigem koguni igas tunnis, paludes õpilastel peegeldada ka, kuidas neile teatud ülesannete tegemine istus või mida nad neist arvavad.

Samuti on minu jaoks oluline tagasiside ka õpilaste kehakeel, millest nad alati ise teadlikud ei pruugi olla. Iseendaga hästi kontaktis olles püüan ka teiste alateadlikke signaale püüda ning vajadusel need sõnaliselt üle kontrollida. Ehk siis kui märkan, et õpilaste tähelepanu kipub hajuma, võtan pöördelisi teema või tegevuse vahetusi ja eelnevalt kõnetan, tõstatan küsimusi klassile. Ideaalis soovin ja püüdlen, et kogu õpetamise protsess oleks üks pidev dialoog, mitte vaid õpetajalt õpilasele info jagamise jada. Minule positiivse üllatusena on see võimalik nii gümnaasiumi kui ka algkooli klasside lastega.

Samal moel kuulan tähelepanelikult ka 11-nda klassi õpilaste tagasisidet õppeprotsessi osas. Näiteks oligi viimati üks arenguvestlus väga oluliseks ajendiks enda sisetunnetusele muuta ruumi ja disaini suunaaine õppeprotsess praktilisest pisut enam teoreetiliseks, et tegevus toetuks kindlamale pinnasele. Praktiliseks sai ta kujundatud küll samuti võttes sisendiks aine alguses arvesse võetud õpilaste väljendatud ootused aine osas. Nimelt palusid nad, et aine oleks võimalikult paljude praktiliste väljunditega, kuna suurem osa aineid koolis on teoreetilist laadi.
 

Meie koolis on suur rõhk õpetaja armastaval suhtumisel õpilasse. Kindlasti on see miski, mis ajas pigem kasvab, sest nii vastastikune usaldus kui ka õpilaste parem tundma õppimine ajas täienevad.

​

​

​

​

​

​

Minu tugevused oma eriala ainete õpetamisel, nii ruumi ja disaini teemadel, kunstilise väljenduse juhendamisel on kindlasti mu enda laiaulatuslik ja sügav teadmiste baas valdkonnas. Olen kunstiga kokku puutunud lapsest saati, ka kogu õppeteekond algkoolist ülikoolini siiamaani on olnud peamiselt visuaalkunstide rõhuasetusega, ja enesetäiendamine jätkub siiamaani. Olen üsna avatud, uuendusmeelne, loov, mis kindlasti on üks eeldus taoliste loominguliste ainete õpetamisel või.
 

Õpetan ka olemasoleva õpivara baasil, näiteks võttes aluseks Arhitektuurikooli „Arhitektuur kui elukeskkond“ õpetajale mõeldud raamatut ning ainekava, kuid lõimin seda omaenda õpikogemuste ja loovusega, mõeldes välja ka teistlaadi ülesandeid. Praegu, kui aine on juba lõpufaasis, mõistan, et  esiteks on ajast jäänud vajaka, sest erinevatel põhjustel on mõned tunnid pidanud ära jääma ning keeruline on lühema ajaga sügavuti teemadega minna. Ja lisaks näen vajadust ka jätkukursuse järele. Tõenäoliselt järgmine kord alustaksin siiski rohkem õpiku baasil õpetamist ja prooviks selle raames siiski rohkem praktilist laadi ülesandeid sisse tuua, mida kursuse loojad ka püüdsid, kuid eelkõige on siiski ajanappus see, mis hetkel kõige enam mõju avaldanud on. Olen rahul, et olen püüdnud võimalikult palju siduda nii meid ümbritseva huvitava kooliruumiga kui ka rohkelt väljaspool kooli kohti avastamas ja mõtestamas käinud.  Küll oleme kohaliku kogukonna jaoks Pääsküla rongijaama Vaba Aja Keskuse aknaid kaunistanud, Vanalinnas tuuril käinud ja lõpetame kursuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Avalinna avaliku ruumi ja Tallinna Tehnikakõrgkooli õpilaste ettekannetega spetsiaalselt meie tunni jaoks.  Minu jaoks on oluline tugev lüli  tutvuda reaalsete väljunditega valdkonnas töötavate, õppivate ja muul moel tegutsevate inimeste näidetel.

 

 Kolmanda klassi kunstiõpetuse osas võtsin esialgu meie kooli kunstiõpetaja Olga Novikova ainekava, mis on hästi põhjalik ja väga rikkalik ülesannete tehnikate rohkuse ja teemade poolest ning haakub hästi meie eklektilise kultuurikeskkonnaga, kuid üsna pea mõistsin, et saan selle võtta küll abiks ja eeskujuks, kuid tegelikult töötan välja jooksvalt iseenda ainekava, mis lähtub rohkem koostöö arendamisest, õpilase sisemise loovuse väljatoomisest veidi abstraktsemate lähenemistega, pakkudes pigem eri tehnikaid, kuid hoides teemad võimalikult vabad. Olen kasutusele võtnud ka mitmeid kunstiteraapiate kõrvaleriala omandamise käigus kogetud ülesandeid ja ka mitteformaalse haridusega kunstilaagrites katsetatud ja harjutatud ülesandeid.

 

On ka peatselt tulemas aine, kus hakkan rakendama omaenda originaalloomingut interdistsiplinaarse materjaliõppe ainekava osas, mis valmis magistritööna. Seda toetab ka praegune koostöö Tallinna Tehnikaülikooli polümeeride instituudi teaduriga.

Mulle meeldis, kuidas alles hiljuti üks 11-nda klassi õpilane tõi välja, et meie õppetöö ruumis oli kerge ja hea olla ja seda mitte ainult ruumi füüsiliste tegurite tõttu, vaid tõenäoliselt ka vaba, eelarvamustevaba ja julgustava õhkkonna tõttu, mida loon.  Seda oli meeldiv kuulda. Kindlasti näen enda perspektiivi õpetajana pigem vanema kooliastme õpilastega. Taoline oli mu enda sisetunne, millele olen nüüd ka kogemuste näol kinnituse saanud. 

 

Ühelt poolt on gümnaasiumi õpilaste puhul lihtsam hoida sõbralikku õpikeskkonda, sest neil on palju arenenum enesekontroll, kuid samas on 3-nda klassi poistel jällegi teinekord just see vahetum käitumine ka üksteiste julgustamisel kiirem toimuma. Üks suurim väljakutse on endiselt see, kuidas 3-nda klassiga, kus on rohkelt HEV- õpilasi, hoida tähelepanu tegevusel ning suunata neid rohkem üksteisega arvestama, näiteks suhtlemise valjususe nivoo osas, sest olukorrad kipuvad üsna kiiresti eskaleeruma ja häiritud pole vaid õpetaja, vaid ka kaasõpilased, neist endist rääkimata. Kui teinekord täitsa käest läheb, siis on kõige enam abi neile eeskujuks oleva meesõpetaja kohale kutsumisest või viimasel ajal on ka abiõpetaja olemasolust ka pisut abi olnud. Olen katsetanud väga mitmeid viise, ja vabastav oli tegelikult tõdemine, mis mu enda muusikateraapias selgus, et mida enam väheneb kontrollivajadus, soov neid enda tahtele allutada, seda lihtsam on tegelikult neid kaudselt siiski juhtida. Olen proovinud ka täitsa nende lainele minna ja teinekord ka peegeldada nende endi käitumisi, kuid need ettevõtmised on jäänud pigem üksikuteks.  Kunstitund on selline aine, mis on üldiselt vabam ja näen, et nad ei oska veel päris hästi seda vabadust grupina hallata, seetõttu püüan endiselt igal tunnil ohjasid enda kätte haarata. Mõnikord õnnestub see paremini kui mõnel teisel korral. 
 

Üldiselt pigem mõistan, et sobin õpetama vanema kooliastme õpilasi, või siis neid, kes on väga motiveeritud ise kunstitunnis osalema, kuid suve lõpus paluti ootamatult võtta ka taoline klass enda õpetada. Eks aasta lõpus paistab, kas on sellest nii mulle kui õpilastele pigem rõõmu ja kasu ja tasub edasi teha või mitte.

​

Digimuutused
 

Põlvkond, keda õpetan, on kasvanud üles digiajastul, seega on nutiseadmed olnud neile tõenäoliselt kättesaadavad pisemast east saati. Igas klassis on olemas ka nutitahvle ja õpilased on abivalmid nende käsitsemisel. Olgugi, et minu tunnid on enamasti nutivabad, välja arvatud juhtudel, kui esitlusi või kunstnike töid tutvustan ja mõne ülesande raames info edastamise huvides pildistada palun. Olen nutiseadmete mõtestatud kasutamise poolt, kuid mulle teeb muret kiirguse hulk, mida näiteks peab taluma õpetaja, kes nutiseadmed teinekord enda kätte kogub, sealhulgas mõnele õppereisile minnes. Olen ise teinud ettepanekuid, et meil võiks olla ka üritusi, kus tullaksegi telefonideta ja toetutakse õpetajate valduses olevale kommunikatsioonivahendile. 

​

Meie kool on reeglina telefonivaba, mis tähendab, et õpilastel (ega tegelikult ka õpetajatel) pole lubatud kasutada telefone koolipäeva jooksul, kui neile pole selleks luba või (õppe)tööga seotud ülesannet antud. 11.klassi mentorina olen vahetult enne poolt õppeaastat liitunud ka sotsiaalmeedia vahendusel grupilistiga Messengeris, mis võimaldab operatiivselt pakilist infot jagada. Muul juhul suhtlen nendega eelistatult eelkõige koolis vahetunnis ja mentortunnis,  ja alles seejärel meili ja Stuudiumi vahendusel.

Uurimistööde koordinaatorina baseerub pea kogu minu suhtlus, infovahetus digikeskkonnas: tähtaegade, ootuste, materjalide kattesaadavusele viitamine, jne. Seetõttu pidasin oluliseks vähemalt I kollokviumi ajal kuulata läbi kõikide 11.klassi õpilaste uurimistööde kavandi esitlused ja neile üheskoos kolleegidega tagasisidet anda. See tähendas enam kui 50 õpilase esitluse kuulamist. Tegemist oli üsna intensiivse kuulamise ja tagasisidestamise omamoodi maratoniga. Juhendan ise õpilaste soovil 3 kunstialast uurimistööd ja 1 loovtööd. 

​

Koolis on äsja käivitunud ka koostöö Unicorn Squadiga, kes pakuvad noortele neidudele IT-alaste oskuste arendamise aineid. Seda on vahva tõdeda, seda enam, et meie vahvas gümnaasiumi andmete ja IT suunas õpivad suuremas jaos noormehed. 

​