Koostöö ja juhendamine
Õpilastega joonistamisel erinevaid ruume katsetades.
Kaasamise puhul pean oluliseks just rohujuuretasandil kaasamist, seetõttu hindan väga, kui mentorina jõuab minuni klassijuhataja-/mentortundides õpilastele raskusi või mõistmatust põhjustavaid teemasid. Olgugi, et alati ei õnnestu kõiki nende soovitud ootusi ellu viia, siis omalt poolt teen parima, et infot kolleegidele ja juhtkonnale edastada. Sügisel kaardistasin ühe tunni raames ka muret tekitavaid aspekte ja kutsusin järgmisel tunnis juhtkonnast gümnaasiumi astme juhi küsimutele vastama ja üheskoos teemasid arutama.
Samuti olen näiteks ruumi ja disaini aine tunnis kaasanud õpilasi mõtisklema meie kooli ümbritsevale maastikule ja unistama ning väljendama ka füüsilise maketina, mida nad seal veel näha soovivad. Olgugi, et ideed olid esialgselt utoopilistena tunduvad, annab see neil ka sisendi edaspidiseks, kui neist endist peaks ruumikujundajad saama, mõtlema rohkem ka kasutaja-keskselt.
Lapsevanema nõustamine õppimise valdkonnas
Kolleeg õpilastega valmistumas koolipere külla tulekuks.
Lapsevanemate nõustamist kui sellist on eelkõige siiani pigem ette tulnud isegi ümberpööratuna. Nimelt olen pigem ise mõne 3-nda klassi lapse vanemaga suhelnud viisidest, kuidas mina saan õpetajana teda teadlikumalt õpetada, saades teadlikuks tema suure tõenäosusega esinevast ATH-st, kuigi diagnoos kui selline on veel puudu.
Vanema kooliastme õpilaste vanematega on olnud pigem pakilised praktilist laadi suhtlemised, kuidas korraldada õppimist haiglas olemise või haiguse põhjusel ajutiselt koduõppele jäämise korral. Samuti sellega soenduvalt IAK planeerimine koostöös HEV-koordinaatoriga.
Tihti olen otsinud omalt poolt kontakti, et vanem võimalusel mulle rohkem juhtnööre annaks, kuidas tema last veel paremini toetada saan, kuna mina neid veel tundma õpin .
Lapsevanema nõustamine õppimise valdkonnas
Lapsevanemate nõustamist kui sellist on eelkõige siiani pigem ette tulnud isegi ümberpööratuna. Nimelt olen pigem ise mõne 3-nda klassi lapse vanemaga suhelnud viisidest, kuidas mina saan õpetajana teda teadlikumalt õpetada, saades teadlikuks tema suure tõenäosusega esinevast ATH-st, kuigi diagnoos kui selline on veel puudu.
Vanema kooliastme õpilaste vanematega on olnud pigem pakilised praktilist laadi suhtlemised, kuidas korraldada õppimist haiglas olemise või haiguse põhjusel ajutiselt koduõppele jäämise korral. Taaskord olen otsinud omalt poolt kontakti, et vanem võimalusel mulle rohkem juhtnööre annaks, kuidas tema last veel paremini toetada saan, kuna mina alles õpin neid tundma.
Õpikogukonnas tegutsemine
Süsteemsemaid või korrapärasemad kohtumised toimuvad meil korra nädalas kolleegiumidel ja mentorite koosolekul. Mõlemad on kohad, kus tunneme isegi rohkem seotust oma ametiga ja mõistame, kuivõrd universaalsed meie väljakutsed teinekord on. Seal saame tihti ka parema ülevaate probleemkohtadest, mida üheskoos paremini lahendada saame.
Mentorite koosolekutel loome ka ühiselt PJK mentori käsiraamatut, kuhu koondame kõik õnnestunud tunnid ja planeerimine ühiselt kogu 3-aastast gümnaasiumi mentordamise tsüklit, keskendudes korraga igal aastal erinevale teemale: usk, lootus, armastus. Sisend tuleb nii selle tarbeks suunatud koolitustest, meie kooli kogukonnas leiduvast mentordamisega sinapeal olevast inimressursist vabatahtliku panusena ja iga mentori isiklikust enesearengust.
Koolis on kokku saanud ka minu huvi areneda ja panustada linnaaianduse ja üldiselt aiakujundus, maastikuarhitektuuri valdkonda ning koolisisene soov ja vajadus oma õppeaia tekkeks. Allpool olen välja toonud ka esialgsed ideekavandid, millest kevadel edasi tegutsedes lähtuda.
Olgugi, et tunnen, et minu väärtushinnangud kattuvad suurem määral kooli väärtustega, siis ikkagi endale meelde tuletamiseks loen tegutsemiseks meie kooli kirjapandud ootusi kodukorrast.
Vasakult paremale: hetk mentoritele suunatud koolituselt; mentortunniks iseseisvalt hangitud vihikud õpilastele; õpilastele inspireeriv tuntud trummari külastus-kontsert.
