Õpetamine
Mida pead õpetajana oluliseks ja mida teed selleks, et õpikeskkond, sh digikeskkond oleks vaimselt, emotsionaalselt ja füüsiliselt turvaline?
Kindlasti on suur roll keskkonna kujundamisel minu kui õpetaja eeskuju ja käitumine. Oma sõnade, hoiakute, tegudega annan signaale, milline käitumine on oodatud. Samas eriti 9-aastaste poiste puhul on oluline ka märku anda ja peegeldada, milline nendepoolne käitumine aktsepteeritav pole, sest nende puhul tunnen veel siiamaani piiride testimist ja pidevat tähelepanu otsimist. Siia juurde käib ka õigeaegne tunnustamine, sest see on kõigile omane vajadus. Püüan seda teha nii sageli kui võimalik, markeerides veel tunni lõpus pingutuse puhul eriti. Õnneks on seal näha ka positiivset dünaamikat, eriti nende seas, kes varem üldse kaasa ei teinud, teevad vähemalt pisikeste sammudena omal moel.
Püüan pöörata tähelepanu ka õpilaste omavahelisele läbisaamisele ning nii nähtavate kui ka nähtamatute konflitide pealtnägemise või teadasaamise korral olen ettevaatlikum nii rühmade moodustamisel kui ka sõna andmisel või hoopis selle julgustamisel.
Õpilased ruumi ja disaini aines kiirjooniseid üksteisele modelliks olemist harjutamas.
Millised on eelnevalt kirjapandut arvestades sinu tugevused õppijate õppimise toetamisel ja üldpädevuste arendamisel? Millised on sinu peamised arengukohad?
Ma pean enda tugevusteks siirast huvi õpilaste kui indiviidide ja nende arengu suhtes. Vastastikkune lugupidamine on minu jaoks oluline. Minu peamiseks arengukohaks on enesekehtestamine vanuselt pisemate õpilastega. Väiksematel on rohkem energiat ja nende keskendumisoskus on ka parajad väljakutsed. Siiani on mitmeaastane kogemus olnud pigem väiksemate rühmadega huvikoolis, kus õpilased on enamasti motiveeritud kunstiga tegelema ning käituvad viisakalt, olenemata vanusest. Kindlasti kandub ka vanemate hoiak kunstilise väljendusvõimaluse suhtes ka lastelele.
Näide Stuudiumist sõnalisest hindamisest eelmisel perioodil 3. klassi poiste kunstiõpetuse tunnis; sama õpilase enda hinnang tunnile.
Milline on olnud olulisim õpikogemus õpilaste autonoomse motivatsiooni toetamisel?
Ruumi ja disaini suunaaine õppekäik Linnaelumuuseumi korraldatud Vanalinna salaaedadesse.
Ruumi ja disaini suunaaines katsetame teadlikult ka erinevate ruumide võimalusi õppetööks.
Näiteks üks väga energiline 3-nda klassi poiss sai tunni lõpuks tehtud nii ühe minu poolt antud ülesande kui ka teise, milleni ta ise tunnis sees jõudis. Kuna ta saab alati töö teistega võrreldes kiiremini valmis, aitasin tal leida vajalikke vahendeid ning lahendusi töö teostamiseks. Olgugi, et valminud teosega soovisid ka teised hiljem mängida ja seal tulid ka võimumängud sisse, siis oli see oluline tema eneseteostuse vajaduse jaoks.
Ja teiseks gümnaasiumi õpilane, kelle mentor ma olen, ühel isiklikul vestlusel suunasin mõtlema uurimistöö teema muutmisele endale päriselt huvi pakkuvale teemale. Ta küll esialgu pigem keeldus sellest ideest, kuid mõne nädala pärast tuli ise särasilmselt sama ettepanekuga. Sealt maalt on ta jõudnud juba oma jõulise sisemise motivatsiooni najal, ja vaid pisikese minupoolse abiga, nii oma uurimistööga kiiresti tegelema hakata ning on isegi saanud asendada ühte suunaainet nukufilmi režissööri abistamisega, õppides ja kaasa tehes nukufilmi kallal isegi enam kui ajaline maht ette näeb. Minu jaoks on suurim rõõm näha õpilast seesmiselt säramas, kuna ta saab tegeleda millegagi, mis talle siiralt huvi pakub ja milles ta aina areneda soovib.
Mõistan, et olen intuitiivselt lähtunud õpilaste motivatsiooni mõistes järgmistest printsiipidest:
-
valikuvõimalus – tihti lasen õpilastel valida paari valiku vahel ja võtan kuulda nende väljendatud soove järgmistes tundides; jätan valikuvõimalusi, kui ülesande teema ei kõneta või tekitab raskusi.
-
seotus – tunnustan õpilasi pingutuse eest ja loon sildu eri õpilaste vastuste ja õppe sisu vahel, peegeldan eri kogemuste puhul sarnaseid momente õpilaste näidetes ehk siis otsin tihti pigem ühisosa ja rõhutan seda.
-
kompetentsus – annan eakohaseid ülesandeid ning vastavalt õpilaste võimekusele diferentseerin suunamise jõul veel enam pingutama või vajaka jäävale rohkem tähelepanu pöörama, et toimuks ka pidev areng.
Minu pikemaajaline soov on, et õpiprotsessi käigus muutuksid õpilased enda vajadustest ja soovidest ning tegutsema panevast jõust teadlikumaks. Enese mõistmine on kõikide elu valikute tegemisel äärmiselt vajalik.
Millised on sinu peamised arengukohad õppimist toetava keskkonna loomisel, toetudes eneseanalüüsile? Millised oleksid järgmised sammud nende arengukohtadega tegelemisel?
Mentortunnis kaardistatud hetkeolukord. Ülesanne oli analüüsida õppimist koolis ja antud kategooriates ennast ja end ümbritsevat keskkonda mõtestada.
Minu peamised arengukohad õppimist toetava keskkonna loomisel on tunni struktuuri hoidmine ning, mis puudutab nooremaid õpilasi, õppeklassis kehtivate reeglite üle kordamine pea igas tunnis. Plaanin rohkem käia vaatlemas nende õpetajate tunde, kel tunnis korra hoidmine edukalt sujub.
Plaanin ka 3. klassi õpilaste endi abiga luua käitumiste reeglistiku, mis tõenäoliselt distsiplineerib neid paremini, kui väljastpoolt rakendatud ootused.
Kindlasti on hea ka pidevalt värskendada ja üle vaadata oma konspekte, kus on tallel palju häid suhtlemisvõtteid, mis loovad hea pinnase õpilastega suhtlemisel. Üks selline on näiteks M. Mkay 4-osaline mina-teade, mida mentorite koolituse mullu suvel teadvustasime:
-
Olukorra või käitumise kirjeldamine;
-
Järeldus, mis see kaasa toob;
-
Empaatia väljendamine, tagamaade mõistmine;
-
Selgelt väjendatud soov muutuseks.
Olgugi, et see teadmine liikus teadvusest alateadvusse, ja tagantjärele mõistan ka, et olen seda alatihti rakendanud, siis vahepeal teadmiste värskendamine aitab neid teadlikumalt kasutada.
Kindlasti soovin veel enam juurutada tööaja paremat planeerimist ja energia jaotamist mõistlikumalt, et vältida nädalavahetusel ning õhtuti töö tegemist ja pikemas plaanis läbipõlemist. Siiani on mul poole kohaga töökohal tunne, mida peegeldab ka tegelik ajakulu, just kui töötan enam kui täiskohaga ametikohal. Lõpuks on raske lastele jaoks toetava õpikeskkonda luua, kui endal energiast vajaka on. Kuigi siin on kindlasti aktuaalne ka laste enda õpikoormus, mille osas tean kaudselt kaasa rääkida hetkel peamiselt enda ainetes koduste ülesannete koormust vähendavate valikute tegemisele.