​

Hindajate täiendavad küsimused:

​

1. Õppija toetamine

1.1 Teadlikkus õppija arengust ja õppimisest

• Palun tooge näited kuidas arvestate oma töös õppija eripäradega (füüsilise, kognitiivse, emotsionaalse, kultuurilise ja sotsiaalse arenguga).

​

Alustan oma mentortunde alati avaringiga, kus palun õpilastel väljendada kas hetkeseisundit, mõne läinud ürituse valguses sellega seonduvat kogemust või mõtteid eri teemadel, et tekiks ühine suhtluspind ning orienteeruksin paremini, mis suunas on veel tarvis edasi liikuda. Ühtlasi on see oluline usalduse tekitamisel. Esialgu õpilased veidi kohmetusid ja itsitasid, et oleksid justkui teraapiasse tulnud, kuid nüüd võtavad juba ise rohkem juba alguses ringikujuliselt end tunni alguses istuma.

​

Tundides püüan hoida tasakaalu nii individuaalsete kui ka rühmatööde vahel, võimaldades ka 45-minutilise tunni jooksul enamasti mõlemat. Märkan ka neid õpilasi, kes on enamasti rohkem endass,etõmbunud ning vajadusel piiran neid, kes suurema osa tunnist räägivad ja domineerivad.

​

On sümpaatne Šveitsi kasvatusteadlase J.H. Pestalozzi rõhuasetus igasuguse kasvatuse puhul inimlikkusele: suunata õpilasi tegutsema pea (mõtete), käe (tegude) ja südame (tunded) omavahelises harmoonias, seades peamiseks eesmärgiks õpilase heaolu. 

 

Õpilastega suhtlemise korral praktiseerin mina-teadet ja aktiivset kuulamist. Olen hästi kohalolev.

Praeguseks on toimunud juba ka 3 probleemvestlust vanematega, enamasti nende endi soovil, kuid ka minupoolsete tähelepanekute edastamise tulemusena.

Mul on iganädalaselt üks-ühele vestlusi õpilastega, kus püüan koos õpilasega leida paremaid õppimisviise, suunata abistavate materjalideni või olen lihtsalt üks suur ja toetav kõrv.

Kui õpilased on millegi suhtes rahulolematud olnud, ja vestluses lahendust ka ei leidu, olen palunud neil konkreetsed argumendid paberile kirja panna ning seejärel esitleda mulle ja seejärel juhtkonnale, et tegemist poleks vaid emotsionaalse väljaelamisega olukorra suhtes. Edaspidi soovin sisse tuua ka rohkem teadlikkuse kasvatamise praktikaid: sügav hingamine, kõndimise meditatsioon, vaikuseminutid, jne.

 

• Kirjeldage, kuidas hoiate ennast kursis õppimist ja õppija arengut puudutava uuema teadmusega.

 

Meie koolis toimuvad üsna sagedasti, näiteks pea igal koolivaheajal koolitused. Ka iganädalased kolleegiumid on õppija arengut puudutava uudse info saamises olulised, näiteks viimasel koosolekul vestlesime kevadistele arenguvestlustele eelnevate EIS-is üldpädevuste testi tegemise vajalikkusest.

​

Organisatsiooni siseselt toimub ka aktiivne koolitustele suunamine, nii kirjateel kui ka üksteisega suuliselt jagades. Hoian ise silma peal ka teaduspõhisel õpetamise teadmusel, näiteks hindan Tallinna Ülikooli haridus-ja keskkonnapsühholoog Grete Arro poolset teaduse populariseerimist hariduse valdkonnas. ETV saatesarja „Maailma kõige targem rahvas“ oli huvitav jälgida. Minu soov on, et need teadmised ka suures plaanis meie haridussüsteemi mõjutaksid.

​

• Loetlege, milliseid digilahendusi kasutate õppija toetamisel ja millised on nendega seotud riskid.

 

Õppija toetamisel ning õppetöö ladususe huvides kasutan oma õppetöös nii Stuudiumi e-kooli, kus suhtlen õpilaste, õpetajate ja lastevanematega. Lisaks on seal üleval õppematerjalid, ja tundide päevikud ning muu igapäevatööks vajalik, sh mentorina ülevaade õpilaste õpiedukusest.

Peamine risk, mida hetkel näen on see, et õpilased ei vaata teinekord õigeaegselt Stuudiumisse ning neil jääb oluline info lugemata.

 

Uurimistööde puhul kasutan Google Classroomi, kuhu õpilased lisavad kõik uurimistöödega seonduvad tööd iga etapi kohta ning õpetajatel ja komisjoni liikmetel on juurdepääs õpilaste töödele. Google Classroomi puhul on hetkel olnud peamine risk info üleküllus seoses uurimistöödega – nii mina kui ka uurimistööde aine õpetaja kasutame mõlemad seda platvormi ning õpilased ei taipa teinekord oma töid mõlemasse üles laadida, isegi kui olen korduvalt viidanud enda platvormi aadressile. Uurimistööde aluste aines olid ka teistlaadi ülesanded, mille tõttu oli oluline neid lahus hoida.

​

Lisaks olen õpilastele jaganud sh uurimistöödega seoses Google Drive´i hüperlinke ja Wordi dokumente. Enda mentortunnis kasutasin viimati ka Miro keskkonda grupitööks.

Oleme õpilastega ka esitluste tegemisel dokumendikaamerat kasutanud – see on võimaldanud teiste õpilastega suurelt nutitahvlilt jagada tunnis rühmatööna tehtud visandeid ja skeeme ruumist. Suur nutitahvel klassis on enamasti ühendatud õpetaja arvutiga ja õhu läbi ühendatav ka õpilaste arvutiga, näiteks ka siis, kui õpilased esitlusi teevad, sh uurimistööde kollokviumidel oma uurimistöö etappe tutvustades.

​

Mina kunstiainete õpetajana panustan pigem käelistele tegevustele ja kasutan digilahendusi vajaduspõhiselt. Eesmärk ja suund on pakkuda rohkem vahetut kogemust.

 

 

1.2 Õppija tundmaõppimine

• Palun analüüsige, lähtudes oma kogemustest, kuidas selgitate välja õppija ja rühma ainealase taseme, õpioskused ja motivatsiooni.

​

Siiani oled teinud seda vabas vormis, iga kursuse alguses uurinud suuliselt klassilt, mis kokkupuude neil teemade ja valdkonnaga on. Kuna tegemist on enamasti praktilist laadi ainetega, siis on olnud võimalik ka tunnis valmivate tööde põhjal mõista, kui tihe on õpilase senine kokkupuude olnud aines õpetatavate oskustega. Motivatsiooni näen eelkõige tööle keskendatuse, grupis aktiivselt kaasatöötamise ja muidugi ka valminud töö põhjal.

 

• Kirjeldage, kuidas teete koostööd kolleegidega õppeprotsessist info kogumiseks.

 

 Iganädalaselt toimub meid mitmeid koosolekuid: gümnaasiumiastme mentorite koosolek, kolleegium ja gümnaasiumi juhtgrupi koosolek, kus aktuaalseid teemasid arutame. Lisaks on igal perioodil koostööpäevad, kus toimub arengukava arutamine ja teemade kaupa rühmatöö. Lisaks füüsilistele kohtumistele on meil ka aktiivsed õpetajate e-kirja listid (gümnaasium, mentorid, jne.)

Iga perioodi lõpus või alguses on meil ka kokkuvõtlik ülevaade ühiselt täidetud tabelina ning arutelu aineõpetajate ja klassijuhatatega õpiraskustes õpilaste osas.

 

 

1.3 Õppija individuaalsete õpivajaduste toetamine

• Palun esitage individuaalne arengukaart ja kirjeldage tuge vajavat õpilast keda olete õpetama pidanud.

 

3-nda klassi õpilase arengukaart. (Hüperlink)

Õpilane on julge, aktiivne, osavõtlik ja abivalmis. Ta kipub teistest alati kiiremini tööga ühele poole saama, siiski küll ajaliselt ja vähem pöörab tähelepanu töö kvaliteedile, et seejärel enda sisemise motivatsiooni najal miskit meisterdada. Kunstitund on pigem maalimisele ja joonistamisele keskendunud, kuid olen talle ikka ja jälle abiks olnud, kui ta on palunud abi materjali leidmisel. Ta on hästi loominguline ning ettevõtlik. Tihti on ta abiks olnud ka klassi koristamisel ning teiste õhutamisel tegevusega kaasa lööma. Sageli segab ta tundi klassikaaslastega mürades või valjult suheldes, kuid siis üsna pea mõistab ka õpetaja hoiakust, vaikusest või kommentaaridest, et see pole aktsepteeritav ning kutsub teisigi lainega kaasa läinud õpilasi vaikusele ning tähelepanule. Ta võib olla üsna impulsiivne, ent samas ka mõistab, kui on üle piiri läinud ning pigem lõpetab juba esimeste märkuste korral ning jätkab õppimist teistega arvestades.

 

1. Tooge näide kuidas nõustate koostöös tugispetsialistidega kolleege õppija individuaalsete õpivajaduste toetamisel.

 

Olen probleemide jätkumisel ning ise lahendustega hätta jäädes otsinud abi nii näiteks 3. klassi klassijuhatajaga suheldes, HEV-koordinaatoriga vesteldes, teda tundi vaatlema kutsunud kui ka palunud abiõpetajat endale tundi, kelle abil mõnes tunnis ka väikeklassi põhimõtet rakendasime.
11. klassi puhul on eelkõige olnud abiks suhtlemine teiste gümnaasiumi klasside mentoritega ning kooli psühholoogiga ning õpilaste suunamine tema jutule.

 

1.4 Koostöise õppija kujundamine

• Palun kirjeldage kuidas plaanite 3. klassi õppijatega välja töötada ühised reeglid.

 

Hetkeseis on taoline, et minu kunstitundide asemel toimub plaanipäraselt hoopis kalligraafia tund teise õpetajaga ja seda kevade lõpuni. Oli pisike infosulg tekkinud. Üldjuhul on selleks ette nähtud klassijuhata tund, kuid teoreetiliselt tuletaksin neile meelde klassijuhataja poolt kommunikeeritud reeglid ning paluksin neil üheskoos tahvlile kirjutada neid, mida nad ka ise oluliseks peavad ja lisaksin ka omalt poolt mõne eriti aktuaalse ja vajaliku punkti, näiteks, et tunnis töötame vaikselt ja teisi segamatult ning keskendume oma tööle; grupitöö puhul oleme aktiivsed teistega arvestavad osalejad.

 

• Kuidas suunate õppijaid üksteisega arvestama ja toetama, võttes arvesse rühmaprotsesse ja dünaamikat?

 

Püüan enda avatud oleku ja heatahtliku ning austava suhtlemisviisiga tagada turvalise õhkkonna.
Loon võimalusi rühmatöödeks, kus õpilased saavad omavahel suhelda, üksteist paremini tundma õppida. Näen enda arengukohana eelmisele vastusele sarnaselt ka reeglite ja normide kokkuleppimist kui eraldi tegevust igas klassis olenemata nende vanusest. Siiani olen pigem vajadusepõhiselt olukordi lahendanud, oodates üldistest koolireeglitest kinnipidamist. Mõistan, et ka minu poolt edastatud informatsioon on võtmetähtsusega.

 

1. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine

2.1 Õpetaja töö kavandamine

• Palun esitage 11. klassi õppijatele loodud ainekaart.

 

Ruumi ja disaini ainekaart.
 

• Tooge üks näide kuidas olete juhendanud kolleegi õpetaja töö kavandamisel.

Peamiselt olen siiski praeguseks kogenud ise teiste õpetajate poolset juhendamist. Teisalt on mul olnud kokkupuudet 3. klassi kunstitunni jaoks abiõpetajaga tundide planeerimisel. Olen juhendanud abiõpetajat ülesande etappide osas ning palunud ja andnud juhiseid, kuidas ta mind tunnis paremini toetada saaks. Sellega seoses teinud koostööd ka sama klassi klassijuhatajaga.

Teisalt olen suunajuhtidega koostöös jaganud omapoolseid soovitusi näituste ja haridusprogrammide läbimiseks koos õpilastega, mida ka õppeprotsessi kaasata planeerinud oleme. Lisaks teinud ka omapoolseid ettepanekuid töötubade osas, mida rohepöörde kontekstis ka ise ringmajandust edendades läbi viia saaksin.

 

 

• Kuidas arvestate oma töö planeerimisel hariduslike erivajadustega õppijaga?

Erivajaduste õppijatega arvestamine on olnud peamiselt vajalik 3. klassis. Enamasti olen keerulisema ülesande puhul joonistanud tahvlile kõik etapid ülevaateliselt osade kaupa, etapiliselt, samm-sammult plaani ette näidanud. Näiteks origami voltimise põhimõttel ka väljavõte enda loodud töövihikust:

​

​

​

​

​

​

​

 

 Lisaks tunnisiseselt võimaldanud liikumispause. Vahelduva tunnisisu poole pealt oleme teinekord selgitamise asemel vaadanud koos teemakohast videot.  Joonistamisele ja maalimisele taustaks olen kasutanud muusikat ja abiõpetaja on lugenud muinasjutte rahustamiseks ning keskendumise tõstmiseks. Teinekord olen kasutanud ka mudeldamise põhimõtet – teen klassi ees oma lehel ette ning näitan ja seletan ka õpilastele. Üldiselt võtan arvesse õpilaste mõistmist ja kaasatust, kohandades iga teema tempo ja sügavust vastavalt vajadusele.

 

1. Õpivara valimine, kohandamine või koostamine

 

• Milliseid õpivara puudusi olete märganud ja milliseid ettepanekuid olete teinud koolis õpivara kohandamiseks ja koostamiseks?

​

Olen märganud, et 11.klassi õpilaste toolide kõrgus ei vasta tegelikule ergonoomiliselt istumise vajadusele. Seda teemat käsitlesime ka ruumi ja disani aine raames, kus õpilased ise arvutasid ka, milline võiks olla nende keha iseärasusi arvestades ideaalne tooli kõrgus. Meie kooli eripäraks on ka see, et peaaegu kogu meie kooli mööbel on taaskasutatud, kuid ilmselt võiksin teha ettepaneku vanemate klasside õpilastele tulevikus hankida ergonoomilist istumist võimaldavad toolid. Kindlasti saab omalt poolt panustada ka tunnipõhiselt rohkema liikuma kutsuvate tegevuste planeerimisega.
Jooksvalt näiteks uurimistöid koordineerides olin märganud nutitahvli puhul, et ei toiminud üle õhu ühendus. Meil on taolisteks olukordadeks eraldi dokument, kus siis vastavalt teema akuutsusele reageeritakse. Umbes tunni aja pärast olid juba kooli IT toe mees- ja naiskond klassis ja tegid üle õhu esitamise võimalikuks.

 

• Kuidas reageeris juhtkond ettepanekule, et koolis võiks olla üritusi, kuhu tullaksegi telefonideta?

​

Juhtkond oli üldiselt ettepanekuga päri, kuid pööras tähelepanu ka olulistele asjaoludele, millega arvestada. Näiteks on õpilasi, diabeetikuid ja muude tervislike seisunditega, kelle puhul on oluline, et telefon oleks alati käepärast. Teisalt on õpilasi, kes soovivad ka pikemal bussisõidul telefonist muusikat kuulata ja reisil olles telefoniga pilte teha ning muul ajal nad pigem ei kasutagi telefoni.

Seda ettepanekut ajendas asjaolu, et kõik telefonid õpetaja kätte tuuakse, sellisel juhul ei näinud ma telefonide kaasa võtmise vajalikkust. Küll aga, kui telefonid on õpilastel endi käes, kuid nende eneseregulatsioon nende kasutamise osas toimib, siis näen neist samuti pigem võimalusi oma elule värvi anda.

 

1. Õpetamine

3.1 Õppija arengu toetamine

• Kirjeldage oma kogemust õpiteede personaliseerimisel.

 

11. klassi õpilane, kes on vaevelnud ATH diagnoosiga seotud ravimite kõrvalmõjudega ning see on oluliselt mõjutanud tema kooliõppes osalemist. Ta oli silmnähvatavalt rõõmsam ja elavam ning ettevõtlikum, kui võimaldasime tal asendada ühe suunaaine hoopis koolivälise praktikaga ühes kunstistuudios professionaali käe all, kellele ta oli abiks tema projekti loomisel ning ühtlasi on juba endale tulevasse portfooliosse saanud väga vinge töökogemuse. Valdkond on seotud ka tema uurimistöö praktilise töö teemaga, milleni samuti teda suunasin. On rõõm tõdeda, et noorel on juba leitud teda sisemiselt tugevalt motiveeriv valdkond, milles ta õhinal iseseisvalt toimetab, võimaldades minul pigem peegeldada ja vajaduspõhiselt toeks olla.

 

3.2 Klassi/rühma juhtimine

• Palun kirjeldage kuidas arvestate grupi arengufaase oma klassi juhtimisel.

 

Kuna tegutsen alles esimest aastat mentorina, kuid olen varasemalt ka gruppidega tööd teinud, siis on see ühelt poolt alles kujunemisjärgus, kuid tunnen, et see töö sobib ja meeldib mulle.

Meil on siiani olnud pigem ühinev meeskond: rõhk on olnud ühtekuuluvustunde tekitamisel; suhete ja õppimise tulemuslikkusele tõusule keskendumisel; erinevustega arvestamisel paindlikkuse suurendamine; ühiste eesmärkide ja sihipärase tegutsemisele orienteeritus; rühmaarutelud ning ajurünnakud erinevatel teemadel – võimalikult rohkelt õpilaste sõna kaasavad ettevõtmised.

​

Kindlasti esimeses kujunemise faasis nähti mind kui kõikide siiani lahendamata küsimuste lootusrikast kiirt. Püüdsin omalt poolt, ja olen siiani pigem oma klassile lojaalne, kuid olen ajapikku mõistnud ka, et päris kõiki mehhanisme ma omalt poolt ka mõjutada ei saa ning pigem olen pidanud teinekord õpilastega leidma hoopis võimalusi, kuidas nad omalt poolt olukorda leevendada või teise nurga alt näha saavad.

Märkimisväärseid konflikte meil pole siiani olnud, kuid on ikka olnud piiride kompamist ja tunnis segamist, mida olen püüdnud siis tekkimisel koheselt adresseerida ja väljendada, kuidas see mind ja teisi segab või siis pööranud tähelepanu teistele aktiivsetele õpilastele ning neid rohkem avalikult tunnustanud, et anda mõista, et positiivne käitumine toob enesega rohkem tähelepanu kaasa kui negatiivne, teistega mittearvestav.

​

Ühisürituse korraldamisel, näiteks ühiskokkamise korral, püüdsin võimalikult palju vastutust noortele endile anda: kahe grupi sisene kommunikatsioon ettevalmistusel ning iseseisev teostus; mina pigem jälgivas, kohati koordineerivas ja jäädvustaja rollis. Lisaks palusin ürituse lõppedes neil ka analüüsida, mida teinekord teisiti tegema peaks, et üritus paremini õnnestuks.

Olen üldiselt õpilasi tunnustanud nende ettepanekute eest seoses õppekorralduse või mõne ainega. Mentorina olen püüdnud luua klassis turvalise õhkkonna, algatanud omavahelisi suhtlusnorme ja ka kokkulepete osas kinnitusi küsinud, et ühiselt ühel mõistmise tasandil oleksime. Olen pigem selline klassijuhataja, kes julgelt korraldab ühiseid ettevõtmisi-üritusi ning pööran tunnis ja õppekäikudel tähelepanu omavaheliste suhete sõbralikumaks kujundamisele.

​

​

​

3.3 Õppimise toetamine

• Analüüsige kooli tugimeetmete toimet Teie tunnile.

​

3-nda klassi probleemide lahendamise puhul on olnud üsna toetav protsess. Esiteks õpetajaskonna heatahtlik ning kaasamõtlev, lahendusi pakkuv suhtlus üks-ühele murede jagamisel ja teisalt sihipärase tugimeeskonnaga. Näiteks õppejuhiga ja direktoriga probleemi arutamisel võimaldati abiõpetaja tunnis osalemine, sellest on olnud abi nende õpilaste juhendamisel, kes vajavad rohkem samm-sammult suunamist ega tule alati oma ärevusega toime. Lisaks on ta ka pea igal tunnil lugenud õpilastele joonistamise või maalimise taustaks ka muinasjutte, mis on samuti aidanud tähelepanu koondada ning rahuneda.

 HEV- koordinaator tuli minupoolse mure väljendamise, suhtlemise järel tundi vaatlema. Pideva tagasiside tulemuselerinevate õpetajate poolt on 3. klassis toimunud ka probleemvestlused peredega ning erinevat meetmed probleemide lahendamisel.

 

11. klassiga on olnud abiks psühholoogile suunamised ja samuti Peaasi.ee meeskonna kaasamine ja eraldi grupi loomine gümnaasiumi astmele paremaks emotsioonide ja igapäevast muredega toimetulekuks. Ka kooliarstiga tegime varasügisel koostööd mõne õpilase puhul ärevust maandavate lahenduste leidmisega ja toetusega ka omalt poolt – kooliarst on olnud abiks ja toeks, tema teab lapsi ka pikemat aega ning tal oli selleks ajaks ka juba vastastikku usalduslik suhe tekkinud.

 

 

3.4 Õpimotivatsiooni toetamine

• Analüüsige, kuidas toetate ennastjuhtiva õppija kujunemist.
  
  Ennastjuhtiva õppija kujundamisel püüan eelkõige mentortundides suunata õpilasi olema rohkem teadlikud enda emotsioonidest, mõtetest, käitumistest, neid peegeldades sõnaliselt, mida ise märkan ning paludes neil end eelmainitud aspektides analüüsida ja mõelda, kuidas paremini saaks. Olen mentortundides käsitlenud ka baasvajaduste mõisteid ning nendega arvestamise olulisust ka õppijana.
  
  Olen võtnud kuulda ka õpilaste tagasisidet õppeainete korraldusele ning seda edastanud ka gümnaasiumi juhtkonnale, kes omalt poolt samuti kinnitas ideed ning liikumist selles suunas. On hea meel tõdeda, et õpilased julgevad ka lisaks enda reguleerimisele mõista ka nendest väljaspool toimivate struktuuride ebatäiust ning teha ettepanekuid selle arendamise
  
  Minu hinnangul praegune üsna nõudlik riiklik õppekava gümnaasiumis võiks senisest rohkem oma ülesehituselt ennastjuhtiva õpilase arengut toetada.  Endiselt on ka minu õpilaste seas neid, kellel silmad säravad mitmes tunnis, kuid teised põhjustavad neile raskus või on neil raske sisemist motivatsiooni leida ainega tegelemiseks, näiteks ka kirjanduse tunnis, kui kõik sama raamatut lugema peavad. Täiskasvanuna on palju meeldivam võtta osa näiteks raamatuklubist, sest üldiselt oleme päri selle raamatu valikuga, mida loeme. Selleks, et iga õpetaja suunamisest oleks kasu, on tarvis, et ka süsteem seda toetaks.

 

Mul on klassis mitmeid õpilasi, kellel on väga tugev sisemine motivatsioon väljaspool kooli toimuva osas: olgu selleks ülikoolide poolt pakutavad kursused, muusikakool, kunstistuudio, jne. Nende puhul on eriti oluline olnud suunata enda ressursside optimaalsele kasutusele ning pöörata tähelepanu puhkamisele, taastumisele või leida lahendusi, kuidas osalevat koolis toimuvaga ametlikult asendada.

Olen ennast kooli ajal ise pidanud üsna autoteetiliseks õppijaks, kuid enesegi akadeemilisel teel olen korduvalt tajunud, et pigem vaadatakse omapoolsele proaktiivsele tegutsemisele endale lisaks põhiõppele huvi pakkuvas valdkonnas kui kontrollile või süsteemile mitte allumisena ja nähakse pigem ohu- kui rõõmusõnumina. Olen rõõmus, et see tendents on muutumas või siis olen ise õiges kohas. Arenguruumi mõttes soovin lähemalt õppida VEPA metoodikat. Olen küll varasemalt mõnel koolitusel saanud kaasa näiteks kiidulehe, kuid selles on palju enamat. Märkasin, et Tervise Arengu Instituudil on tulemas ka Mentori ABC koolitus aprillikuus, millest võimalusel ka osa võtta soovin.

 

3.5 Digitehnoloogiate mõtestatud kasutamise toetamine

• Tooge näide, kuidas kasutate digitehnoloogiaid koostöisel õppimisel ja probleemide lahendamisel.

 

Sügisel kasutasin õpilaste probleemide kaardistamiseks tavalist koolitahvlit ja isekleepuvaid märkmepaberi lehti, kuid nüüd proovisin sarnase põhimõttega, et oma ideid märksõnadena esmalt omaette ja siis kõigile nähtavaks tuua hoopis veebiplatvorm Miro abil. Olen seda keskkonda varasemalt nii magistriõppes kui ka nüüd hiljuti ühel koolitusel kasutanud. Kasutasime sel korral hoopis sealses keskkonnas digitaalseid märkmepabereid ajurünnakuks teemal „Lootus“ – lootus on nimelt 11. klassi läbiv teema mentorluses. See oli kasulik ka õpilaste sõnu ideede genereerimiseks ja koheselt dokumenteerimiseks. Hoidis kokku aega, sest oli koheselt ühes dokumendis ja reaalajas täituv ning kahestes rühmades tehtud ülesande tulem koondus otse sinna keskkonda. Järgmisel korral kindlasti jätkame teemaga.

​

​

​

​

​

​

​

​

​

​

​

​

​

3.6 Tagasisidestamine ja arengut toetav hindamine

• Tooge näide oma hindamispõhimõtetest ja nende tutvustamisest oma õppijatele.

 

Minu jaoks on peamine, et õpilane oleks tunnis aktiivne kuulaja ning osaleja, julgeks küsimusi esitada ning aine lõppedes mõistab ja tunnetab, et on tunnis väärtusliku ja vajaliku info ja kogemuse võrra rikkam. Näiteks olen 11. klassi seas toonud välja, kuivõrd oluline on klassis kohapeal teistega koos õppimine, mille tõttu on tundidest osa võtmine äärmisel oluline nii aine sisu omandamisel kui ka grupidünaamika ja suhtlemisoskuste arendamise seisukohast, sest püüan anda võimalikult rohkelt grupitööd. Seega ka kohalkäimine (minimaalselt 70% ulatuses) on eelduseks positiivse hinde saamiseks. Nenedega, kes on pidanud tervislikel põhjusel puuduma, olen andnud eraldi lähteülesande. Näiteks üks õpilane veetis mitu nädalat haiglas ja sellele eelnes veel kodune ravi. Palusin temal hoopis märgata haigla ruume ja neid suunavate küsimuste abil analüüsima. Tema sõnul oli see pigem põnev kui koormav ülesanne. 

Õpilasi on mul hetkel pigem vähem, mille tõttu saan nende arengut jälgida tunnist tundi ja seda lihtsalt meeles pidada. Annan igas tunnis võimalikult palju suulist tagasisidet ning sõnalise hindamise tagasiside Stuudiumis on võimaldanud seda ka kokkuvõtvalt õpilasele edastada.
Pean hindamisest olulisemaks õpilasele peegeldada enda poolt kogetud ja nähtud temapoolset pingutusi, eneseväljendust, teistega suhtlemist.

​

• Milliseid hindamismudeleid olete koostanud?

​

Minu õpetatavad ained on arvestusliku hindega. Kursuse positiivse hinde kujunemise eelduseks on kõikide praktiliste tööde sooritamine ning ainetundidest osavõtt vähemalt 70% ulatuses. Kui õpilased on puudunud praktilise töö tegemise ajal, siis olen palunud neil iseseisvalt ülesannet täita ning seejärel mulle fototõestusena esitada ja tööst veidi lähemalt rääkida.

​

• Kirjeldage õppijate enesehindamisoskuse toetamist.
  
  3. klassiga olen korduvalt tunni lõpus palunud neil käe žestide abil näidata, kuidas hindavad tunnis kaasa töötamist ja seejärel põhjendada, miks nõnda hindasid. Vanema kooliastme puhul pööran tähelepanu pigem eneseanalüüsile. 

 

1. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine

4.1 Õpetaja oma töö reflekteerimine ja enesearendamine

• Palun analüüsige  muudatusi, mida olete oma töös teinud lähtuvalt õppijatelt saadud tagasisidest.

Minu enda klassi õpilasega arenguvestlust pidades sain ise teemat tõstatades kinnituse, et ka minu aines võiks olla rohkem teooriat lisaks praktikale, kuigi kursuse alguses sooviti pigem vastupidi rohkem praktilist laadi ülesandeid. Rakendasin seda teadmist ülejäänud poolele kursuse kestvusele. Näen, et see oli õpilaste jaoks oluline konteksti, suurema pildi mõistmisel ja samuti inspiratsiooniks ning lähtepunktiks aruteludele. Eks seda kuldset keskteed tasub veel paika loksutada.

 

Korraldusliku poole pealt oli õpilastel mure, et tunnid algasid 0 tunnis ja mitte 1-st. Edastasin palve muuta tunnid algama 1-st tunnist ja nüüd on see muudatus ka ellu viidud. Iseküsimus, kas see midagi oluliselt muutis, sest praegu tundub, et hoopis see muudatus tekitab nüüd segadust: paljudel on varasem süsteem endiselt meeles ning tuleb veel pidevalt ümber arvestada, kuid ehk on see hea kogemus õpilastele, et kõiki muudatusi tuleb hoolikalt kaaluda.

 

4.2 Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine.

• Palun tooge näide ühest haridusuuringust millega olete oma töös arvestanud.

​

Ühe näitena võiksin tuua Tartu Ülikooli ning Norra teadurite koostöös sündinud 2023. aastal avaldatud uuring, mis tõi välja, et lapsed liiguvad õuevahetundides 2 korda rohkem kui sisevahetundides (Lemberg et al, 2023) . Liikumine ja (vaimne) tervis on omakorda üsna tihedalt seotud. Olen vaikselt hakanud õpilasi õuevahetundidesse kaasa jalutama kutsuma, et nendega siis, kas uurimistööd juhendajana arutada või lihtsalt uurida, kuidas neil läheb. Siiani on see isegi talvekuul olnud meeldiv kogemus, plaanin kindlasti jätkata.

​

Ma olen seda meelt, et haridusasutused võiksid olla innovatsiooni kantsid, kus rohkelt eksperimenteeritakse eelkõige õpilaste-keskselt ja nende heaks, kuid ka nii, et kõigil osalejatel on põnev ja jõukohane toimetada.

​

Allikas:

Lemberg, G.M.; Riso, E.-M.; Fjørtoft, I.; Kjønniksen, L.; Kull, M.; Mäestu, E. School Children’s Physical Activity and Preferred Activities during Outdoor Recess in Estonia: Using Accelerometers, Recess Observation, and Schoolyard Mapping. Children 2023, 10, 702. https://doi.org/10.3390/children10040702

 

4.3 Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine

• Kas akvarelli kursusest ja pilatese tunnis osalemisest on Teil piisavalt tuge oma vaimse, füüsilise ja emotsionaalse tervise hoidmisel?

 

Mõlemad toetavad mu tervist, kuid kindlasti pole piisavad. Püüan igapäevaselt pärast tööpäeva koolist koju jalutada – jalutamine aitab pingeid maandada ja pooletunnise jalutuskäigu jooksul saavad ka mõtted paremini korrastatud. Kindlasti soovin veel enam füüsiliselt aktiivne olla, meil on koolis ka nüüd avanenud iganädalane pärimustantsu rühm, mis on kooliperet ühendav,  mugav korralduslikult. Plaanin ka osa võtta, kuid hakkan suve poole vaikselt uurima ka piirkondlikest võimalustest teistes kohtades, et veeta rohkem aega ka töökeskkonnast väljas. Mõnikord vähemalt korra kuus osalen ka mõnel innovatsioonialasel seminaril,  mis on enamasti minu poolt õpetatava valdkonnaga seotud. Need mõjuvad ka värske sõõmuna tavapärasele rütmile. 

Kuna tööpäevad on üsna intensiivsed ja pikad, siis püüan teadlikult ka päeva jooksul võtta rohkelt pause: tee- ja kohvipausid, kolleegidega suhtlemine, puhketoas tööarvutist eemal pikali olemine, jalutuskäik kooli ümbruses.

​

Pere ja sõpradega suhtlemine on ka emotsionaalse ja vaimse tervise aspektist oluline, seda on kindlasti vähem kui varem, kuid endiselt igapäevaselt ühel või teisel moel olemas. Käin ka iganädalaselt kirikus teenistusi kuulamas. Lisaks osalen pea pool aastat iganädalases raamatuklubis, kus loeme peamiselt enesearengule keskenduvaid raamatuid.

 

​

6. Arendus-, loome- ja teadustegevus

• Milliste ühenduste ja ekspertgruppide töös veel osalete lisaks oma koolis toimuvatele?

 

Ülikooli ajal algatasin koos teiste üliõpilastega Loovteraapiate üliõpilaste ühingu, kuid praegu seal aktiivselt ei osale. Olen Eesti Üliõpilaste Seltsi Põhjala vilistlane, seal sai samuti ülikooli ajal rohkem kultuurialaselt organisatsiooni panustatud. Põhjala Tehase linnaaianduse eestvedamisega tegelen, kuid päris eksperdiks end veel ei nimetaks selles valdkonnas. Hetkel siiski keskendun peamiselt koolielule, kuid vaikselt pean juba suveks plaane, mis arvestaksid ka täisväärtusliku puhkamise võimalusega.